Anton Klink

Miks lapsevanemad reaalsustaju kaotavad?

2011-03-09T10:36:00.000+02:00

Tänahommikune artikkel: http://healthland.time.com/2011/03/04/why-having-kids-is-foolish/

Lühidalt: kui sada aastat tagasi oli lapse saamine odav ja majanduslikult isegi kasulik (selga võis anda suvalised kaltsud ning tööle võis kupatada juba 10-aastaselt), siis ei peetud lapse saamist ka millekski eriliseks. Nüüd aga, mil lapse saamine on meeletu majanduslik ja emotsionaalne kulu (lisaks kõige trendikamatele riietele on tarvis ka ipodi, ipadi, arvutit, sporditarbeid, turismireise, kontserdipileteid, kümneid hobisid jne, samas kui tööle läheb laps võibolla millalgi 20+ vanuses), on kognitiivse dissonantsi tõttu lapse saamise emotsionaalne väärtus tohutult ülehinnatud. Mida rohkem inimene millegi jaoks ohverdama või millessegi investeerima peab, seda kõrgemalt kipub ta seda asja iseenda emotsionaalse tasakaalu hoidmiseks hindama sõltumata sellest, kas sellel hinnagul ka reaalsusega mingit pistmist on. Ehk nagu artiklis öeldakse: "Most parents are completely delusional".

Sellega on ilmselt seletatav ka viimase saja aasta jooksul arenenud riikides tekkinud lastekaitsehüsteeria ja meie mõistmatus näiteks arenguriikide suhtes, kus veel tänapäevalgi lapstööjõudu kasutatakse. Kongitiivse dissonantsi tõttu hindab läänemaailma lapsevanem lapsesaamist selle suure kulukuse tõttu tohutult üle ning peab last vaatamata kõikidele vastupidist näitavatele andmetele oma elu parimaks investeeringuks, samas kui ida ning lõuna pool on lapsesaamine kordades odavam ja seega ka suhtumine lastesse reaalsusega oluliselt paremini kooskõlas.

valeühendus eesti moodi

2010-11-02T16:57:00.000+02:00

eile üritas mul vanaema oma sugulasele anale helistada. valib vanaema numbri, aga vastab võõras meeshääl. vanaema alguses ehmub ära, et see pole ju üldse ana abikaasa hääl ja äkki on valeühendus (ehk teisisõnu "keskjaam ühendas jälle valesti", nagu ta ise sellisel puhul alati väidab). aga noh, äkki on anal mingid väimehed parasjagu külas, kes teab.

küsib siis vanaema, et kas ana on kodus ja mees vastab et ei, ana on juuksuris. "aga ma võin talle edasi öelda, et kes helistas ja äkki jätate ka oma numbri". vanaema siis jätab oma nime ja numbri ning õhtul helisebki telefon.

"tere, mina olen ana. mul oli juuksurist tulles nii hea meel kui nägin, et olete helistanud. mäletan senimaani, kuidas ma lapsena teatris alati imetlesin, kui te laval olite ja millised ilusad kleidid teil alati olid...".

"ot millise anaga ma räägin?", ei saanud vanaema esiti midagi aru. nimelt oli ta tõesti kunagi estraadinäitleja olnud, aga oma sugulase anaga on ta ühevanune ning mingilgi moel ei saanud ta sugulane lapsena vaadata, kuidas mu vanaema täiskasvanuna laval on.

"mina olen vello viisimaa (kunagise Estonia operetinäitleja) tütar ana. tundsin teie nime kohe ära, kui nägin, et olete helistanud".

nii et jah, valeühendus eesti moodi - siin satud sa isegi valeühenduse korral samanimelise inimese otsa, kes sind tagatipuks veel ka hästi teab.

Miss Valentine 2009 galashow HD videoklipid

2009-02-23T13:40:00.002+02:00

Mõned Miss Valentine 2009 galashowl tehtud HD 720p videoklipid.

Tingin hinna üle ja annan ka jootraha

2009-02-19T14:29:00.002+02:00

(Vastuseks artiklile "Ei tingi ega anna jootraha" -
http://www.epl.ee/artikkel/459414)

Paljud nõukogudeaegset pärandit endas kandvad inimesed ei paista mõistvat, et töötajale ei maksa lõppastmes palka mitte ärimees, ettevõtja või omanik, vaid toodetava toote või pakutava teenuse tarbija ehk klient. Kui ikka toodet ei osteta ja teenust ei tarbita, siis pole ka ettevõtte omanikul teenindajale millegi eest palka maksta. Toote puhul muidugi on selle taga seisvate inimeste indidividuaalselt panust kliendil raske hinnata, aga teenuse puhul on see üpriski lihtne - osutatud teenus ning sellega kaasnev teenindus kas meeldis või mitte. Sellest lähtub ka jootraha jätmise olemus. Hindajaks on pandud teenuse otsene tarbija, kes väljendab oma hinnangut jootraha andmise või mitteandmisega.

Eestis jootraha jätmine kommet suurt ei tunnistata ning tõenäoliselt see niipea ka ei muutu. Esiteks areneb jootraha jätmine välja suurema konkurentsi tingimustes. Kui ühel tänaval on kõrvuti kümme sarnast teenust osutavat teenindusasutust ning igaühes neist suheldakse klientidega külmalt ja ükskõikselt, siis varem või hiljem tekib ühe teenindusasutuse omaniku peas soov saada konkurentsieelis läbi klientide parema teenindamise. Lihtsaim viis panna teenindajat klientidega sõbralikumalt suhtlema ning neid paremini teenindama on panna tema sissetulek klientidest otseselt sõltuma - st vähendada läbi omaniku vahendatud tasu ehk palga osakaalu ning suurendada jootrahade osakaalu teenindaja kogusissetulekus. Loomulikult tekivad sellega seoses kohe mõningad maksuõiguslikud küsimused, kuid praktika näitab, et asi toimib ning on aktsepteeritud ka kõrge maksukultuuriga riikides.

Teiseks eeldab jootraha jätmine ka teatud inimtüüpe, seda nii teenindaja kui ka kliendi poolelt. Eestlaslikult tagasihoidlikul teenindajal on tõenäoliselt umbes sama raske kliendi suhtes ülevoolavat abivalmidust ning sõbralikkust üles näidata kui eestlaslikult häbelikul kliendil jootraha jätta. Kahjuks tingib see olukorra, kus teenindaja poeb kliendi asemel üksnes ülemuse ees ning Eesti teeninduskultuur ei kannata jootraha jätmist tunnustavate riikidega kõrvutades absoluutselt mingit kriitikat. Küll aga loodan siiralt, et kui eestlane läheb mõnda teise riiki, kus suurema konkurentsi tingimustes välja arenenud jootraha jätmine pole mitte üksnes elementaarne viisakus, vaid teenindaja jaoks ka ainuke sissetulekuallikas, siis jäetakse oma kivinenud arusaamad koju ning leitakse endas piisavalt vaimujõudu austamaks kohalikke kombeid.

Samasugust nõukogudeaegset pärandit on tunda ka nurinas tingimisvõimaluste üle. Mõistan, et kui inimene on maast madalast harjunud sellega, et igale tootele on juba tehases plastmassi sisse pressitud "hind 5 kopikat", siis võib muutuvate hindadega harjumine veidi tüütu tunduda. Rääkimata siis võimalusest hinna üle suisa jooksvalt arutada. Paraku fakt on see, et kiiresti muutuvates turutingimustes oleks paindumatu hinna paberile trükkimine või internetti ülesriputamine oma lühinägelikkuses praktiliselt samaväärne selle tehases juurdekeevitamisele. Täna kirjapandud hinnaga võrreldes võivad konkurendid juba homme 50% allahindlust teha ning kui enda toote juurde ei pane märget "Tingi!", siis jalutavad kliendid lihtsalt mujale ja ettevõtja jääbki oma uutes tingimustes konkurentsivõimetu hinnaga toote otsa istuma. Või võib ettevõtja juba homme sama kauba odavamalt soetada ning seega saaks selle ka kliendile odavamalt müüa, aga paindumatuna väljareklaamitud hinna asemel tuleks nüüd siis uus reklaam teha.

Suurema konkurentsiga turgudel on tavaks, et väikese käibega, kuid suure marginaaliga toodete puhul on hinnas alati kauplemisruumi. Eestlane paraku pole seda endale veel teadvustanud ning senised rammusad aastad pole ka kohalikke kaupmehi ärgitanud siinseid kliente sellest teavitama. Praeguseks on olukord aga oluliselt muutunud ning "Tingi!" reklaame võib võtta ka kui kasvanud konkurentsist tulenevat teavituskampaaniat.

Nädalavahetuse klubipildid

2009-02-16T15:00:00.004+02:00

Üle pika aja taas üks klubitiir. Reedel Atlantise remondijärgne avamispidu ning laupäeval kolmed valentinipäevapeod Illukas, Lantises ja Clubtallinnas. Juuresoleval pildil äraspidine autoportree, ülejäänud pildid aadressil http://antonipildid.net.

Milline objektiiv ja sensor oleks inimese silm?

2009-02-09T03:05:00.004+02:00

Ajakirjas Popluar Photography ilmunud erinevate infokildude põhjal panin kokku, et inimsilm oleks objektiivina maksimaalse avaga F3.5, fookuskaugusega 22 mm, vaatenurgaga 180 kraadi (millest optimaalne on 120 kraadi ning fookusteravusega on kaetud üksnes 2 kraadi) ning sensorina 576 megapikslit tundlikkusega ISO 1 (päeval) kuni ISO 800 (öösel). Seega kõik objektiivid suurema avaga kui F3.5 ning sensorid suurema tundlikkusega kui ISO 800 teevad inimsilmale vastavalt fookussügavuse ja valgustundlikkusega ära. Vähemalt resolutsiooniga läheb õnneks veel aega ja puudu on veel ka säriaeg, aga vastupidiselt levinud väärarvamusele pole see kindlasti üksnes 1/24 s, vaid tunduvalt kiirem.

Tanel Padar & The Sun "Tasku" vabaajakeskuses (720p HD)

2008-12-13T14:23:00.003+02:00

Mõned klipid sealsest kontserdist.

Panoraamkaadrid:

Esimese rea fännid:

"Jää vait":

Encore:

Särk seljast:

Graffiti koridoriseintel (720p HD)

2008-12-13T14:12:00.009+02:00

Käisin sõbral külas ja avastasin, et hostelis, kus ta hobikorras administraatoriametit peab, on koridoriseinad päris kenasti graffitiga kaunistatud.

Kohe meenusid Berliinis nähtud avalikud boheemlasmajad:

Vanade fotode restaureerimine

2008-12-03T17:49:00.005+02:00

Nonii, esimene sats perearhiivi vanu fotosid on sisse skännitud. Algne plaan oli ainult digitaliseerida ja kogu moos, aga kui mõni foto ikka eriti nutuses seisus oli, siis tahes-tahtmata tekkis tahtmine natuke ka "putitada". Samas ega mingit suurt photoshoppamist polnud aega teha, fotosid oli sadu ning muu elu vajab ka elamist, nii et suht haltuura. Rääkimata sellest, et ega mul erilisi Photoshopi-oskusi niikuinii ei ole. Aga paar näidet kah siis.

Enne:

Pärast:

Enne:

Pärast:

Jõululaat ja väike piparkoogimüüja (720p HD)

2008-12-01T12:02:00.005+02:00

Paar HD videoklippi jõululaadalt Tartus, Raekoja platsil, 30. novembril 2008.

NB! Kui Internet Exploreriga videod ei käivitu, siis proovi Firefoxiga. Teine võimalus on vaadata klippe otse Youtube lehel: klipp 1 ja klipp 2. Vaatamiseks on vajalik suhteliselt kiire arvuti (st protsessor kiirusega alates 2 Ghz'ist, aeglasema arvuti puhul võib pilt jõnksuma hakata).

Tantsud Tudengitega (720p HD video)

2008-11-28T19:18:00.015+02:00

"Tantsud Tudengitega", 27. novembril Tartus klubis "Illusioon". Filmitud NV24HD kompaktdigikaameraga.

NB! Kui Internet Exploreriga videod ei käivitu, siis proovi Firefoxiga. Vaatamiseks on vajalik suhteliselt kiire arvuti (st protsessor kiirusega alates 2 Ghz'ist) ning hea internetiühendus. Aeglasema arvuti puhul võib pilt jõnksuma hakata - sellisel juhul soovitan videole klikkides otse Youtube lehele minna ning seal "watch in high quality" valida (see on veidi madalama kvaliteediga kui 720p).

Lainurkasendis on ava suuruseks F2.8 ning nurk vastab täiskaadri 24 mm'le ning 1,6 lõikefaktoriga kaamera 15 mm'ile. Kompaktdigi kohta vägagi hea saavutus. Isegi otse lava ees seistes mahtus kaadrisse oluliselt rohkem kui tavaliselt 17- ja 18-millimeetriste objektiividega harjunud olen. Kaamera poolt kasutatav H.264 kodeerimine võtab 4-6 korda vähem ruumi kui konkureerivate kaamerate (näiteks Panasonic Lumix TZ5) kasutatav motion-JPEG. Praktikas tähendab see seda, et 1 GB'sele SD mälukaardile mahutab NV24HD 1280x720 resolutsiooniga filmi veidi üle kahekümne minuti, samas kui konkureerivad kaamerad mahutavad sama ruumi sisse heal juhul ainult neli minutit.

Enne programmi algust:

Osalejate tutvustus:

Tantsutrupp A.K.A:

Tantsutrupp Spades:

Tantsutrupp Vivavaua:

Võitjate väljakuulutamine:

Paar 720p HD videoklippi lumisest Tartust

2008-11-24T11:34:00.004+02:00

Ilm oli super. Paraku horisontaalis lendav lumi lendab varem või hiljem ka objektiivi peale ning kui objektiiv juhtub olema sõrmeotsasuurune (nagu kompaktdigide objektiivid tavaliselt kipuvad olema), siis on pildistamine/filmimine selleks korraks lõppenud.

Ma pole kahjuks suutnud veel leida programmi, millega saaks H.264 kodeeringus klippe pärast lõikamist ning kokkusulatamist ilma ümber kodeerimata (ehk siis "lossless" rezhiimis) salvestada, seetõttu on ühe klipi asemel kolm klippi.

Alla 2.0 Ghz protsessoriga arvutid võivd klippide vaatamiseks liiga aeglaseks osutuda ning pilt võib jõnksuma hakata.

Youtube HD 720p testimine

2008-11-22T12:55:00.014+02:00

Youtube on vaikselt katsetusjärku viinud HD videote sharemise võimaluse. Ametlik info asja kohta esialgu veel puudub, aga huvilised on leidnud võimaluse üleslaetud vähemalt 720p formaadis videote HD kvaliteedis vaatamiseks. Teen ka ise esimese katsetuse.

Filmitud üritus on eile (21. novembril 2008) Tartus Crepp'i kohvikus toimunud fotonäituse muusikaline avamine. Kasutatud kaamera on Samsung NV24HD (H.264 formaadis 720p videot salvestada võimaldav taskudigikas). Kohal oli ka kõikide Tartu tasuta ürituste raudvara ning maskott (Hull-) Jaan (annab viimases videolõigus kingitust üle).

Failide mängimiseks on vaja suhteliselt võimsat arvutit. Minu Sempron 64 3400+ (overclockitud teoreetilisele 4600+ tasemele ehk 2 Ghz pealt 2,7 Ghz peale) keskmine CPU utilisatsioon kõigub videote taasesitamisel 85-90% peal. Aeglaemate arvutite puhul hüppab utilisatsioon 100%'ni ning pilt hakkab suuremal või vähemal määral jõnksuma. Võrdluseks - Intel Core 2 Duo arvutite keskmine CPU utilisatsioon olevat 40% kandis koos ajutiste hüpetega kuni 70% peale.

Edit: mainitud videod on nüüdseks kustutatud, teistest sissekannetest leiad uuemaid videosid.

Paul Verhoeven'i "Black Book"

2008-03-12T02:47:00.005+02:00

Rezhissöör Paul Verhoeven lendas praegu hoobilt tagasi mu lemmikrezhissööride hulka (kus teda ootavad ees juba David Fincher ja M. Night Shyamalan), põhjuseks sedapuhku "Zwartboek" ehk "Black Book". Põnev, tõsine ja ootamatu. Hollandi ning saksa keeles. Tuletab meelde, et maailm pole kunagi olnud ja ei saa ka kunagi olema täiesti must ja valge. Pikemalt ei lobise, aga kel võimalus, see vaadaku.

USA järgmine president - Barack Obama?

2008-02-13T22:40:00.006+02:00

USA presidendivalimistel käib demokraatide leeris praegu ülimalt pingeline heitlus kahe allesjäänud kandidaadi vahel. Algusest peale juhtpositsioonil olnud Hillary Clinton on esimest korda langenud valijameeste arvu poolest teisele kohale, kui viimases kolmes osariigis saavutas võidu Barack Obama.

Kes on Barack Obama? Naljaka nimega mustanahaline on sisuliselt „mees-ei-kusagilt” nii Hillary Clintoni, ameeriklaste kui ka ülejäänud maailma jaoks ning tema fenomenaalselt kiire tõus on viimase aja suuremaid üllatusi - esialgu USA poliitareenil, kuid pole välistatud, et peagi ka ülemaailmses mastaabis.

Milles siis asi? Nõnda palju, kui olen näinud katkeid tema esinemistest TV vahendusel, õhkub Obamast midagi JFK’likku ja Martin Luther King’ilikku. Kuid üksikute katkete abil võib luua absoluutselt igasuguse mulje. Tema viimatised võidud tõstsid mu uudishimu tasemeni, mil otsustasin hankida tema raamatu „The Audacity of Hope. Thoughts on Reclaiming the American Dream”, kus ta pidavat muuhulgas seletama lahti ka oma lähtekohad järgmiseks USA presidendiks kandideerimisel.

Olen hetkel küll alles kolmanda peatüki juures, kuid pean tunnistama, et esmamulje on ülimalt positiivne. Mis mind Obama juures ühtaegu rabab ja köidab on see, et ta on oma mõtetes ja jutus AUS ning MÕISTLIK. Ta üritab siiralt leida kompromissi ja väljapääsu, saavutada lepitust ning ühendada taas praegu näivalt täiesti leppimatult lõhestunud Ameerikat.

Seni on USA olnud järjest enam radikaliseerumas - ühel pool kuristikku seisavad konservatiivid, abordivastased, kristlikud evangelistid, rahvuslik relvaühing, turufundamentalistid ja muud pigem parempoolse ilmavaatega kodanikud, teisel pool seisavad liberaalid, naisõiguslased, samasooliste abielude pooldajad, relvavastased, keskkonnaaktivistid ja ülejäänud pigem vasakpoolsete seisukohtade pooldajad. Vastastikku viibutatakse rusikat, kompromissi ei paista kuskilt ning nagu me teame, on vähemalt viimase kaheksa aasta jooksul just vabariiklastel õnnestunud oma nii mõnigi sealset ühiskonda järjest enam lõhestav tahtmine edukalt läbi suruda (sõjad Afganistanis ja Iraagis, Kyoto kliimaleppe ignoreerimine, kodanike põhiõiguste ja -vabaduste piiramine ning piinamised ja inimõiguste rikkumised terrorismivastase võitluse sildi all jmt) või siis olnud väga lähedal sellele (abortide ja samasooliste abielude keelustamine, palvuste ja kreatsionismi õpetamise kohusutuslikuks muutmine riiklikes koolides jmt).

Kogu selle tagurlikkuse sohu vajuva poliitilise tsirkuse taustal mõjub Obama mõistlikkuse ja aususe hääl tõeliselt värskendavalt. Ta näib kehastavat uut lootust parema elu ning eeskätt just usku ausama poliitika võimalikkusesse USA’s. Obama jutt ei ole loosunglik, kardina taga külmalt kaalutlev ja gallupitele toetuv, kuid kardina ees kõikidele meeldida püüdev "keep-smiling". Ta räägib siiralt ja otse, samas ei mõju ta banaalselt ja populistlikult - vastupidi, tema mõtetest hoovab sügavust ja tema noore ea kohta üllatavalt suurt elukogemust ning eruditsiooni.

Võimalik, et raamatuga ühele poole saades kirjutan veel mõned kommentaarid, kui seniks pakun huvilistele järgmisi linke: raamat "The Audacity of Hope" Amazon.com’is ning raamatu audio-versioon torrentina (audio-versiooni saab kuulata MP3 pleieris, raamatut loeb ette Barack Obama ise).

PayPal-maksete vastuvõtmine Eestis - testitud, töötab!

2007-10-15T16:48:00.000+03:00

Jätkuks eelmisele postitusele - raha jõudis Ühispanga arvele 2-3 päeva pärast, nii et asi töötab ja isegi täitsa operatiivselt.

Helistasin ka Hansapanka ja küsisin, et miks nende krediitkaardiga ei saa. Nemad väitsid vastu, et peaks saama küll, neil on PayPal'iga koostöö (?) ja nende poolt pole mingeid piiranguid. Proovisin küll mitu korda, aga ega midagi, järgmine kord proovin siis ka Hansapangaga.

PayPal-maksete vastuvõtmise tugi nüüd ka Eestil?

2007-10-01T01:04:00.001+03:00

Tundub, et lõpuks ometi on ka Eesti jõudnud PayPal'i poolt maksete vastuvõtmiseks toetatavate riikide nimistusse (nimekirja leiab siit: http://www.paypal.com)

Esimese märgi sellest, et midagi on muutunud, sain eile seoses sellega, kui ühe ebaõnnestunud ostu tagajärjel kandis üks eBay müüja mulle omaalgatuslikult raha tagasi PayPal'i arvele. Varasemalt on seepeale mu PayPal'i kontol olnud võimalik vajutada ainult "Deny" nuppu ehk keelduda raha vastuvõtmisest (alternatiiviks oleks olnud liita PayPal kontoga "US Bank Account", milline võimalus mul aga puudus), eile aga avastasin oma suureks ülltuseks, et vajutada oli võimalik ka "Accept" nuppu. Vajutasin ning volia, mu PayPal'i arvel, mis seni oli aastaid jäärapäiselt ümmargust nulli näidanud, oli ühtäkki müüja poolt tagasi kantud summa.

Loomulikult oli esimene mõte kohe proovida, kas saaks seda raha endale ka siia Eestisse kuskile arvele kanda. Sissejuhatava katse tegin Hansapanga krediitkaardiga, kuid pärast kaardiandmete sisestamist teatas PayPal, et kaardi väljaandja sellist tehingut ei luba ning et "please contact your card issuer". Kuid isegi selline veateade tegi mind ettevaatlikult rõõmsaks - järelikult PayPal'i poolt mingeid tõkkeid enam ei tundu olevat ning konkreetsel juhul kala kuskil Hansapanga poolel.

Järgmiseks otsustasin katsetada SEB Ühispanga virtuaalset krediitkaarti (U-Kaart). Pärast kaardiandmete sisestamist teatas PayPal, et "Processing transaction. PayPal completes this transfer in 5-7 days, but your card issuer’s policies may affect the processing time. For more information, contact your card issuer" ning kuna olin kogu arve tühjaks tõmmanud, siis oli PayPal konto jälle nullis.

Veidi aja pärast sain PayPal'ilt ka alljärgneva maili:

Your request to withdraw funds from your PayPal account to your card ending in XXXX has been received and is in process.

PayPal completes this transfer in 5-7 days, but your card issuer's policies may affect the processing time. For more information, contact your card issuer.


Sincerely,
PayPal

Nii et kui PayPal'i uskuda, siis umbes seitsme päeva jooksul peaks raha tekkima SEB panga kontole. Kui see skeem nüüd tõesti toimib, siis võib ennast netiavarustes jälle valge inimesena tundma hakata. Kui PayPal'iga saaks lisaks maksmisele ka makseid vastu võtma hakata, siis saaksid lõpuks ka Eesti inimesed suhteliselt kerge vaevaga oma teenuseid või kaupu netis müüma hakata (pean silmas eeskätt eraisikuid, kes ei kavatse selleks otstarbeks mingit firmat asutada ja/või spetsiaalseid krediitkaardimaksete vastuvõtmise süsteeme üles ehitada) ning kasvõi eBay'd asjade müümiseks kasutada (sest kui üks eBay müüja ikka PayPal'i makseid vastu ei võta, siis naljalt tema käest midagi ostma ei kiputa - kõik muud makseviisid on ostjate jaoks üldjuhul liiga tülikad).

Täiendavaks infoks veel nõndapalju, et PayPal konto on mul "Verified" ja "Premium" (see on vist endise "Business" konto uus nimetus), makse eBay müüjalt vastuvõtmise eest võttis PayPal tasu $2, makse Ühispanga U-Kaardi suunas teelasaatmise eest võttis PayPal tasu 30 krooni, enne makse teelesaatmist konverteeris PayPal algsed dollarid kroonideks kursiga 10.68 (samal ajal Tavid'i ostukurss on 10.90) ning tehingute loetelus on ülekande staatuseks "Pending". Annan teada, kui staatuseks saab "Completed" ning raha ka reaalselt Eestis pangaarvele on jõuab. Nii et pöidlad pihku.

Kanal 2 "Missid" fotogalerii

2007-08-20T23:25:00.000+03:00

Tegin üle pika aja jälle ühel castingul pilte ning siin nad on: http://antonipildid.net/07.08.19_MissWorld

Juhuslikke isiksustestitulemusi

2007-07-30T15:52:00.001+03:00

Jätkuna eelmisele postitusele veel mõningaid tulemusi samalt http://www.blogthings.com lehelt:

You Are 84% Healthy

Your diet is extremely healthy, and you are very well educated on nutrition.
And you eat so well, you're definitely able to have the occasional splurge. So enjoy it!

How Healthy Is Your Diet?

Nojaa, eks ma üritan ikka jälgida, mida suust sisse ajan. Aga mõni pannkook toormoosi ja jäätisega mekib vahest ikka päris hea.

You Have A Type A- Personality

You are one of the most balanced people around
Motivated and focused, you are good at getting what you want
You rule at success, but success doesn't rule you.

When it's playtime, you really know how to kick back
Whether it's hanging out with friends or doing something you love!
You live life to the fullest - encorporating the best of both worlds

Do You Have a Type A Personality?

Muidugi oleks tore, kui ma ka tõesti Type A personality oleks, aga hea vähemalt, et testitulemusegagi lootust antakse.

You Have Not Been Ruined by American Culture

You're nothing like the typical American. In fact, you may not be American at all.
You have a broad view of the world, and you're very well informed.
And while you certainly have been influenced by American culture (who hasn't?), it's not your primary influence.
You take a more global philosophy with your politics, taste, and life. And you're always expanding and revising what you believe.

Has American Culture Ruined You?

Oo, nii meelitav. Kuid väikerahva esindajana Euroopas elades polegi eriti muid võimalusi.

You Are An Atheist

God? No thanks. You're not buying into any religion.
They're all bunk to you. You rather focus on what you know is true.
You may be a passive non-believer or a rabid atheist activist.
But one thing is for sure... no one's going to make you go to church!

Are You an Atheist, Agnostic or a Believer?

No seda niikuinii. Mis sest, et minu meelest on kristlased hulka toredamad inimesed kui mittekristlased. No vähemalt need kristlased, keda mina tunnen.

You Are 80% Feminist

You are certainly a feminist - whether you know it or not.
You believe in gender equality, at least most of the time. You also believe there are a few exceptions.

Are You a Feminist?

Seda ma olen alati kahtlustanud. Oleks ma naine, oleks ma võitlev feminist. Muidugi mitte kole ja matsakas feminats, vaid täpselt selline, keda kõik mehed tahavad - aga ei saa!

You Are a Natural Entrepreneur

You're creative, driven, and full of great ideas.
You could be the next Richard Branson, Warren Buffet, or Oprah.
Keep with your dreams, even if people don't understand or respect them.
Someday you'll have too much money to care what they think!

Are You a Natural Entrepreneur?

Lahe. Ainult et "vähem mögle ja rohkem tegle" ütleks ma selle kohta. Miljonid ootavad (selle all mõtlen kliente kui dollareid).

Poliitiline identiteedirkiis

2007-07-30T15:23:00.000+03:00

Sõber saatis lingi ühele lühikeste isiksusetestide lehele. Üldiselt on isiksusetestid alati ettearvatavate tulemustega - juba vastusevariante valides on teada, mida tulemuseks pakkuma hakatakse. Ometi oli seal paar testi, mille teemadel olen ammu pead murdnud. Olen ma liberaal või konservatiiv? Mõnes asjas on mul ultrakonservatiivsed seisukohad, mõnes teises jällegi ultraliberaalsed. Tavapärases maailmapildis pole ma kunagi osanud ennast ei vasakule ega ka paremale tiivale paigutada. Keskel ka nagu ei tahaks eriti olla. Või siis - kas ameeriklasena oleks ma demokraat või vabariiklane? Vabariiklaste fiskaalpoliitika ja majandusalane parempoolsus on mulle alati meeldinud. Vaba ettevõtlus, minimaalsed piirangud, ametiühingute ohjeldamine, see kõik sobib hästi. Teisalt on mulle nende relvadega vehkimine ja fundamentalistlik religionism alati vastumeelsed olnud ning demokraatide relvapiirangud, naiste valikuvabadus ning usuliberalism alati palju südamelähedasemad tundunud. Nüüd siis saigi testiga paika pandud:

Your Political Profile:

Overall: 55% Conservative, 45% Liberal

Social Issues: 75% Conservative, 25% Liberal

Personal Responsibility: 75% Conservative, 25% Liberal

Fiscal Issues: 100% Conservative, 0% Liberal

Ethics: 0% Conservative, 100% Liberal

Defense and Crime: 25% Conservative, 75% Liberal

How Liberal Or Conservative Are You?

Your Vote Score: 55% Republican, 45% Democrat

You are truly an independent voter, and you don't fit well with either party.
Maybe you should choose one issue to vote on - or look into third parties!

Should You Vote Republican or Democrat?

Mis ma siis olen? Ilmselt paigutuksin konseravatiivide liberaalsele tiivale või varuvariandina liberaalide konservatiivsele tiivale. Ok, USA's oleks saa vast isegi võimalik, aga milline oleks sobiv vaste Eesti tingimustes?

Esimene (ja viimane?) sissekanne

2007-01-04T16:36:00.000+02:00

Ei arvand ma, et kunagi mingit blogi pidama hakkan ja ilmselt ei hakkagi. Teisalt iga asi on väärt kasvõi korra proovimist, nii et siin ma olen. Tegelikult tahtsin üksnes kellegi teise blogisse mingit kommentaari kirjutada, aga seepeale asuti mind mingite "register", "continue" ja "next" nuppudega pommitama, mis omakorda viis mõttele, et ok, proovime siis ära.

Jaa, blogid mulle meeldivad, aga ainult asised ja asjalikud. Tehnika, majandus, gizmodo, engadget. Aga personaalsed blogid? Nende jaoks peaks olema aega ja huvi lugeda ilukirjanduslikke uitmõtteid, kuid mul see kahjuks puudub. Täpselt nagu mul puudub huvi ka omalt poolt mingeid ilukirjanduslikke uitmõtteid produtseerida.

Mine tea, võibolla juba viie aasta pärast teen järgmise sissekande, aga alustuseks hetkel piisab.

Ahjaa, ja pilte, mida ma mõnikord ajaviiteks teen, näeb siit: http://antonipildid.net