Järjest kasvavad Vene väed Eesti piiri taga - kas hirmul suured silmad?

Lühidalt. Esiteks on Venemaa paari viimase aasta jooksul koondanud Balti riikide piiride äärde raketiväed, mille kuni 700 km lennukaugusega raketid ulatavad ise Venemaa pinnalt teele saadetuna hävitama strateegilise infrastruktuuri sihtmärke (lennujaamad, raudtejaamad, ekeltrijaamad, sadamaid jmt) kuni Kesk-Soome ja Lõuna-Poolani. Teiseks on piiri lähedusse koondatud maa-õhk tüüpi rakette, mis suudavad hävitada eeskätt suuremaid ning aeglasemaid lennukeid (näiteks Balti riikidesse transporditavad NATO abiväed). Kolmandaks on piiri lähedusse koondatud maa-õhk raketid, mis suudaksid hoida Balti õhuruumi puhtana võimalikest NATO hävitajatest, samal ajal kui näiteks Vene maaväed on ametis Balti regiooni hõivamisega. Neljandaks on oluliselt tõstetud piiriäärsete maavägede lahinguvõimekust (100%-ini tõstetud isikkoosseis, parandatud ettevalmistus, pidevad lahinghäired, moderniseeritud jalaväetransport, uusimad tankid jne), asutatud uusi lennuväebaase koos kõige moodsamate hävituslennukite ja lahingkopteritega ning moderniseeritud  Balti mere laevastikku. Kas see kõik on ainult niisama kõvatamiseks, kas hirmul on suured silmad, kas haukuv koer ei hammusta... või on selle taga midagi tõsisemat? Gruusia on veel värskelt meeles, Ukraina on praegu pooleli ja ka Moldovas toimuvad juba mingid kahtlased arengud, aga juba räägib Vene välisministeerium oma kodulehel Vene vähemuste õiguste räigest rikkumisest Balti riikides, mille jätkumise korral ähvardab sellesse otsustavalt ja agressiivselt sekkuda.

http://icds.ee/index.php?id=73&L=1&tx_ttnews[tt_news]=1547&tx_ttnews[backPid]=71&cHash=db5c854d31

"Pole inimest, pole probleemi"

Tallinnas on sotsiaalhoolekanne saavutanud 100%-ilise efektiivsuse. Keegi ei taotle enam mitte midagi ning ükski tüütu kodanik ei sega enam ühtki ametnikku, kui ametnikul on "tööaeg". Ilmekas väljavõte ühe kodaniku eilsest kogemusest ühe Tallinna linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekandeosakonnas, kus ta ise töötu olles lootis saada toetust oma teist aastat hooldekodus elava pensionärist ema üle 500-eurose kohatasu maksmisel:

"Tegelikult töötavad nad seal üliefektiivselt: mitte keegi ei taotle mitte mingeid toetusi! Täiesti inimtühjast vestibüülist võisin pärast ID-kaardi abil tuvastamist minna TURVAMEHE saatel osakonna ukseni, kust mind siis see turvamees isiklikult lasi täiesti inimtühja lukustatud kabinetiustega koridori. Kodanike vastuvõtupäeval! Ainult kolmel päeval nädalas ja ei ainsat inimhinge! Peale minusuguse ullikese. Turvamees ütles, et kui uks on lukus, siis oodaku ma. Vastuvõtuajal! Ootasin. Inimtühi koridor. Millalgi pistis üks onkel koridori lõpus asuva ukse vahelt pea välja ja küsis, et mida ma tahan. Kodanike vastuvõtu ajal! Ütlesin. Käskis oodata. Ootasin.

Lõpuks tuli tädi ja küsis sedasama. Põhiliselt korrutas, et tema ei otsusta seal mitte midagi ja ei tahtnud midagi kuulda sellest, mis minul öelda oli tema nõudmiste peale. Muuhulgas nõudis tädi juba teist aastat hoolekodus elava, ajas ja ruumis mitteorienteeruva, ennast ja teisi mitte ära tundva ning oma toas ära eksiva dementse vanainimese käest kõikvõimalikke omakäelisi avaldusi ja garantiikirju (nt omakäelist kirjalikku avaldust, et ta soovib, et teda peatselt hoolekodusse paigutataks, garantiikirja hoolduskulude hüvitamise kohta, kirjalikku avaldust vallas- ja kinnisvara olemasolu või puudumise kohta), lisaks ka kodukülastuse tegemist kohas, kus inimene juba ammu ei ela jne. Jutt sellest, et vanainimene on hoolekodusse paigutatud juba kaks aastat tagasi, läks kurtidele kõrvadele ning selle peale teatati ainult "Asjaajamine algab meil algusest!".

Esitamist vajavate dokumentide nimekiri oli terve A4 lehekülje pikkune ning täielikust puuduva osa katmisest kästi unistamine kohe ära lõpetada ning hoiatati, et ka osaline toeotamine on ainult ajutine ja nõuab lakkamatut "ei tea mida". Laua tagant lahkudes saatis ametnik juba praktiliselt selja tagant teele kaasa ka ähvarduse, et "meil on õigus teie ja teie laste kohta kõikidest andmebaasidest kõike kontrollida!"

Selles suures tühjas majas, mis oli palju vägevamalt turvatud kui Riigikogu, sain aru, et kõik potentsiaalsed abipalujad on ammu välismaale kolinud. Kuna mul on kogemused samadest asutustest möödunud sajandil, mil nendes tunglesid rahvamassid ja olid tohutud järjekorrad, hakkas mind tõsiselt huvitama, mida need ametnikud teevad nendel mittevastuvõtuaegadel ja -päevadel."

welcome to estonia.