USA presidendivalimistel käib demokraatide leeris praegu ülimalt pingeline heitlus kahe allesjäänud kandidaadi vahel. Algusest peale juhtpositsioonil olnud Hillary Clinton on esimest korda langenud valijameeste arvu poolest teisele kohale, kui viimases kolmes osariigis saavutas võidu Barack Obama.Kes on Barack Obama? Naljaka nimega mustanahaline on sisuliselt „mees-ei-kusagilt” nii Hillary Clintoni, ameeriklaste kui ka ülejäänud maailma jaoks ning tema fenomenaalselt kiire tõus on viimase aja suuremaid üllatusi - esialgu USA poliitareenil, kuid pole välistatud, et peagi ka ülemaailmses mastaabis.
Milles siis asi? Nõnda palju, kui olen näinud katkeid tema esinemistest TV vahendusel, õhkub Obamast midagi JFK’likku ja Martin Luther King’ilikku. Kuid üksikute katkete abil võib luua absoluutselt igasuguse mulje. Tema viimatised võidud tõstsid mu uudishimu tasemeni, mil otsustasin hankida tema raamatu „The Audacity of Hope. Thoughts on Reclaiming the American Dream”, kus ta pidavat muuhulgas seletama lahti ka oma lähtekohad järgmiseks USA presidendiks kandideerimisel.
Olen hetkel küll alles kolmanda peatüki juures, kuid pean tunnistama, et esmamulje on ülimalt positiivne. Mis mind Obama juures ühtaegu rabab ja köidab on see, et ta on oma mõtetes ja jutus AUS ning MÕISTLIK. Ta üritab siiralt leida kompromissi ja väljapääsu, saavutada lepitust ning ühendada taas praegu näivalt täiesti leppimatult lõhestunud Ameerikat.
Seni on USA olnud järjest enam radikaliseerumas - ühel pool kuristikku seisavad konservatiivid, abordivastased, kristlikud evangelistid, rahvuslik relvaühing, turufundamentalistid ja muud pigem parempoolse ilmavaatega kodanikud, teisel pool seisavad liberaalid, naisõiguslased, samasooliste abielude pooldajad, relvavastased, keskkonnaaktivistid ja ülejäänud pigem vasakpoolsete seisukohtade pooldajad. Vastastikku viibutatakse rusikat, kompromissi ei paista kuskilt ning nagu me teame, on vähemalt viimase kaheksa aasta jooksul just vabariiklastel õnnestunud oma nii mõnigi sealset ühiskonda järjest enam lõhestav tahtmine edukalt läbi suruda (sõjad Afganistanis ja Iraagis, Kyoto kliimaleppe ignoreerimine, kodanike põhiõiguste ja -vabaduste piiramine ning piinamised ja inimõiguste rikkumised terrorismivastase võitluse sildi all jmt) või siis olnud väga lähedal sellele (abortide ja samasooliste abielude keelustamine, palvuste ja kreatsionismi õpetamise kohusutuslikuks muutmine riiklikes koolides jmt).
Kogu selle tagurlikkuse sohu vajuva poliitilise tsirkuse taustal mõjub Obama mõistlikkuse ja aususe hääl tõeliselt värskendavalt. Ta näib kehastavat uut lootust parema elu ning eeskätt just usku ausama poliitika võimalikkusesse USA’s. Obama jutt ei ole loosunglik, kardina taga külmalt kaalutlev ja gallupitele toetuv, kuid kardina ees kõikidele meeldida püüdev "keep-smiling". Ta räägib siiralt ja otse, samas ei mõju ta banaalselt ja populistlikult - vastupidi, tema mõtetest hoovab sügavust ja tema noore ea kohta üllatavalt suurt elukogemust ning eruditsiooni.
Võimalik, et raamatuga ühele poole saades kirjutan veel mõned kommentaarid, kui seniks pakun huvilistele järgmisi linke: raamat "The Audacity of Hope" Amazon.com’is ning raamatu audio-versioon torrentina (audio-versiooni saab kuulata MP3 pleieris, raamatut loeb ette Barack Obama ise).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar